Täna jalutades kargas mulle pähe üks sõna: sagedus. See sama, millest räägitakse nagu raadiost: Kas ma olen sellel sagedusel? Mõtlesin, et kui raadiol on antenn, siis kas minul ka?
Istusin mere ääres pingile ja vaatasin hallikassinist vett. Küsin endalt: kas ma olen praegu merega samal sagedusel? Aus vastus: ei tunneta, ta on eraldi nähtus ja nii kaugel. Võtsin rannalt kivi. Kivi sagedus tuli palju lähemale. Siis panin käe vette. Kohe oli teine tunne, kehatunnetus nihkus. Mõte oli selline, et kaugelt vaadates olen kuulaja rõdul, aga puudutades olen saalis esireas.
Panin selja vastu puud, et ,,ühendust võtta”. Ja mida tegi mu keha? Ütles: ,,Hei, signaal tuleb läbi jalataldade, mitte selja kaudu.” Maa tegi minuga otseühenduse. Nii et millist sagedust ma otsisin? Ilmselt seda, kus ma päriselt kohal olen, mitte seda, millisest teooriast vaimustun.
Siis lendas mu mõte raha peale. Kõigil asjadel on oma sagedus, ka rahal. Kui pole raha sagedusel, siis ei loogi raha. Kuhu ma need antennid peaksin keerama ja millist nuppu vajutama, et õigele sagedusele saaks? Sama on raamatute ja podcastidega. Mõni läheb kohe kokku voh, see on minu keel, panen kõrva taha, tsiteerin hiljem elukaaslasele. Teised on nagu üleriigiline lemmik, mida ma lihtsalt ei suuda kuulata, vaadata. Vahel panen arvuti suisa kinni, sest süda läheb füüsiliselt pahaks. Pole halba ega head on sobivus ja praegune hetk. Mõnikord ei ole teema mulle täna vajalik. Homme võib olla.
Kuidas end siis timmida? Meditatsioon, hingamine, kristallid, jooga, jalutuskäigud, kõik sobivad. Aga mul on veel üks nipp, joonistamine. Kui energia on kõrge, haaran pliiatsid ja lasen kätel teha mustreid ja siis muidugi värvid oma tuksuva energilise vooga. Ümarad, lainelised, siis äkki kolmnurgad, nooled, kandilised kastid, roosa, lilla, hall, roheline ja aeg kaob, sisemine tuli tasakaalustub. Panen kuupäeva juurde ja hiljem vaatan ning saan aru, mis häälestus mul tol päeval oli. See pole veel kõik, sest parim osa tuleb siis kui mul on vaja end samale rajale tagasi tuua. Ma vaatan mustreid ja värve, küsin endalt, mida ma vajan ja tõmban sõrmega mööda vana joonistust nagu mängiks vinüülplaadilt sama lugu. Energia salvestus paberil ja ma käivitan selle uuesti, keha mäletab.
Kas see ongi sagedus? Võib-olla, võib-olla mitte, aga sina võid katsetada:
- Puuduta päris maailma. Vesi, kivi, puutüvi, muld, mida iganes saad katsuda. Pane tähele, millises keha osas signaal tekib.
- Hinga ja küsi: millist kuju või värvi tahab mu käsi praegu tõmmata? Ümar? Laineline? Terav?
- Kritselda, joonista, loo mustrirütme ja kirjuta kuupäev. Kui vajad hiljem sama tunnet, vaata seda pilti või libista sõrm mööda joont.
Mul pole täna suurt lõpp järeldust, pigem väike kokkulepe iseendaga. Järgmisel jalutuskäigul ajan antennid püsti, keeran jälle nuppu ja tunnetan mis sagedusel ma olen. Kuidas sinul on? Mis hetkel vahetad sa jaama ja mis on sinu lemmikmuster, mis keha uuesti õigesse lainesse viib?