Kui me räägime kingitustest, siis esimesena hüppab pähe: Ehk siis õige kingitus käib nagu templi ja kuupäevaga kaasas. On sündmus, on kingitus. Ja kui keegi kutsub külla, siis on ju kuidagi automaatselt sees see tunne, et ma ei saa tühjade kätega minna. Võtan kommikarbi, küünla, šokolaadi… midagi peab ju viima, aga kusagil kuklas tekib küsimus. […]
Kas kingitus või Minust piisab!? Loe edasi »
Täna oli mul hästi konkreetne mõtisklus valikute teemal… ja siis kadus lindistus lihtsalt ära. Vajutasin, salvestus hakkas kerima ja kerima ning ühel hetkel polnudki midagi salvestunud. Ja juba see oli esimene valik, kas jätta sinnapaika või alustada otsast peale. Ma valisin uuesti alustada. Järelikult oli see mulle oluline. Ja see ongi üks meie igapäevane supervõime,
Väikesed valikud, mida me teeme kogu aeg Loe edasi »
Täna jalutades kargas mulle pähe üks sõna: sagedus. See sama, millest räägitakse nagu raadiost: Kas ma olen sellel sagedusel? Mõtlesin, et kui raadiol on antenn, siis kas minul ka? Istusin mere ääres pingile ja vaatasin hallikassinist vett. Küsin endalt: kas ma olen praegu merega samal sagedusel? Aus vastus: ei tunneta, ta on eraldi nähtus ja
Sagedus ja ühe pliiatsi salajõud Loe edasi »
Ükskõik, kellest või millest ma räägin, lastest, paarisuhtest, tööst või rohepöördest, räägin ma ikkagi ENDAST. Minu hääl, minu kogemus, minu tunnetus. See ei ole ego paisutamine, vaid lihtne tõdemus. Kõik, mis minus liigub, on see, mida ma saan maailmaga jagada. Kui laps viskab end poe põrandale pikali ja nuuksub, võin ma oletada, et tal jäi
KUI RÄÄGIN SINUST, RÄÄGIN IKKA ENDAST Loe edasi »
Täna sündis mul üks hästi lihtne LAHTILASKMISE HINGUSE meditatsioon, Silva meetodi vaimus. Kui ma meditatsiooni loon, olen ma ise sama tee alguses. Ma astun koos teistega sisse sellesse ruumi, kus hääl muutub pehmemaks, hingamine rahulikumaks ja mõtted veidi selgemaks. Vahel tekib mul üks ja seesama küsimus: KAS MEDITATSIOONI ON ÜLDSE VAJA? Minu jaoks olid just
KAS MUL ON MEDITATSIOONI VAJA? Loe edasi »
Kindlasti oled sa märganud, kuidas sügisel puude lehed on nõus oksast lahti laskma? Tuul liigub üle puude ja lehed langevad alla nii nagu oleks see kõige loomulikum asi maailmas. Ükski leht ei küsi: ,,Aga miks just mina?”, ,,Miks nüüd?”, ,,Kas ma olen piisavalt tubli olnud?” Nad lihtsalt lasevad lahti ja maa võtab kõik vastu. Looduse
KAS SÜDAMERAHU SAAB OLLA LIIGA PALJU? Loe edasi »